Keskvarajane hübriid kasvatamiseks avamaal ja katmikalal. Väga saagikas, vili tugev, mõruainevaba. Vilja kaal 70-80 g, vilja pikkus kuni 13 cm, sobib hästi konserveerimiseks.
1,0 g = 30-35 seemet.
Seemneid pakis 5,0 g.
* Seemned on suure elujõuga ja säilitavad idanevuse 5-7 aastat vahel ka 10. Enne külvi võib seemneid töödelda kasvustimulaatoriga, mis soodustab seemnete idanevust, suurendab saaki ja haiguskindlust. Kurgiseemnetele on omane kiire idanemine, soodsatel tingimustel idanevad nad 1-2 päevaga ja tõusmed ilmuvad 4- 8 päevaga peale külvi. Kurk on soojust armastav kultuur, ei talu temperatuuri kõikumist. Noored taimed on väga tundlikud külma suhtes: +10°C juures kasv pidurdub täielikult, +5°C juures peatuvad bioloogilised protsessid, juured hävivad ja peale seda ka lehed. Seemned hävivad külmas mullas. Taime kasv algab t*-l +13+15°C ja üle selle. Seemned külvatakse potti 1,5-2 cm sügavusele. Taimede kasvatamisel hoitakse õhu ja mulla niiskust normis, kastetakse ainult sooja veega (+23+25°C). Külma veega kastmine võib soodustada juuremädaniku teket. Kurgitaimed istutatakse kilekasvuhoonesse 20-25 päeva vanuselt, 10-15 mail, avamaale 2-10 juunil. Vastavalt sellele tuleb kindlaks teha õige külviaeg, arvestades tõusmete ilmumisega.
* Mis teha kui kurgitaimel esinevad ainult isasõied-tühjad?
Seda soodustab eelkõige värske seemne külv (s.o. külv seemnetega, mis on kogutud eelmise aasta saagist, mittesoojendatud seemned, kõlkjad seemned, varjus kasvanud istikud).
Et soodustada emasõite teket koos köitraagudega tuleb eemaldada peavarre latv 5-6 lehe järel. Kui see moment on mööda lastud tuleb eemaldada latv mitte lugedes lehtede arvu.
See soodustab kügvõrsete arengut millel areneb rohkem emasõisi.
Suure vea teevad need aednikud kes eemaldavad isasõied lootes, et siis tulevad emasõied. Neid eemaldada pole vaja kuna siis ei toimu viljade moodustamist.
Viljakandmatud õied kolletuvad ja kukuvad ära. Lühiajaline mulla kuivamine soodustab samuti külgvõrsete teket. Mulla kuivamist jälgitakse taime järgi.
Kerge närbumine on märgiks et tuleb kasta, mille järgi tuleb teha pealtväetamine, taime alla tuleb riputada uuesti viljakat mulda, nt kindlustada toitainetega külgvõrsed, mis moodustuvad.
Väetamist ja kastmist tuleb teha sooja ilmaga õhtul. Hommikuse väetamise korral päikesepaistelise ilmaga satub väetislahust lehtedele ja võib neid põletada.